Äriühingud

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Tere!

Kui välja kuulutatud hanke hankedokumentides oli ühe hanke tingimusena välja toodud sõnaselgelt lepingu viie aastane tähtaeg, siis ei ole hankijal sellises hankemenetluse staadiumis kindlasti õigust ühepoolselt muuta välja kuulutatud hanke tingmusi. Teil on täielik õigus nõuda lepingu sõlmimist algsetes hankedokumentides toodud tingimustel! Mis puudutab lepingu ülesütlemist, siis siinkohal tuleb üle vaadata hanke dokumendid ning kui seal ei esine lepingu ülesütlemise korra täpsustusi, siis nõuda ülesütlemistähtaegade osas lähtumist võlaõigusseadusest.

Lugupidamisega,
Sven Kavald

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo

Vastavalt ÄS § 180 lg 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Juhatuse liige peab arvestama, et selle kohustuse rikkumine loetakse juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks ning võlausaldajatel tekib õigus esitada muu hulgas nõuded ka juhatuse liikme vastu isiklikult. Sellega, et õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus ning võlad suurenevad viiviste tõttu, kahjustatakse ilmselgelt nii äriühingut kui ka kõiki võlausaldajaid.

Lisaks pankrotiavalduse esitamisega viivitamisest tulenevale võimalikule kahjunõudele on juhatuse liige kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Maksejõuetuse olukorras ühtede võlausaldajate eelistamine teiste ees on keelatud.

Seega eelpoolkirjeldatud olukorras peab juhatuse liige kiiremas korras esitama ise osaühingu pankoriavalduse kohtule.

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Äriseadustikust tulenevalt on äriühingu juhatuse liikmel kolm põhikohustust:
1. lojaalsuskohustus;
2. konfidentsiaalsus;
3. hoolsuskohustus.

Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.

Lojaalsuskohustus ehk konkurentsikeeld. Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta:
1. olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal;
2. olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik;
3. olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.
Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus eelsätestatuga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Konfidentsiaalsuskohustus. Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust. Osaühing ei või nõuda konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas osanike koosoleku või nõukogu seadusliku otsusega.

Hoolsuskohustus. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Isegi kui juhatuse liikme tegevusega tekib kahju, ei saa igasugusest äriühingule kahju tekkimisest järeldada juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist määral, mis võiks tuua kaasa vastutuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-03 p 13). On selge, et juhatuse liikmed ei saa hoolsuskohustusest hoolimata garanteerida, et nende poolt vastu võetud otsused oleksid head ja õiged ning igati äriühingule kasulikud. Juhatuse liikmed peavad tegutsema tihti viivitamatult, tuginedes otsustes oma sisetundele ja eelnevalt omandatud kogemustele. Nad ei pea suutma näha ette kõiki riske, mis ettevõtte töös võivad esineda. Igapäevane majandustegevus eeldab teatud riskide võtmist ning iga ebaõnnestumist ei saa rahalise nõude kujul suunata juhatuse liikme vastu. Seetõttu ei saa hoolsuskohustuse rikkumisena käsitleda majandustegevuses tavapäraste tehingute tegemist, mille eesmärk on äriühingule kasumi teenimine, isegi kui need tehingud ei ole pikemas perspektiivis osutunud kasulikuks.