| Pärand Seadusjärgsed pärijad Testament | Annak Pärimisleping Sundosa | Pärandi vastuvõtmine Pärandist loobumine |
Küsimus: pärimine
Tere
Testament on tehtud 1980.aastatel hoonetele,hiljem erastati sinna juurde maad,kuid seda testamenti ei lisatud.Nüüd tõlgendab notar seda testamenti annakuna,kuigi pärandajal notarile teadaolevalt rohkem vara pole.
Pärija kinnistut kätte ei saa,sest üks sugulastest pole nõus.Teada on ,et testaatori tegelik tahe oli jätta see testamendiga pärijale.Ka ei saavat ju maad jahooneid eraldi pärida.
Kas notaritel on õigus ka testamenti ümbertõlgendada?
Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo
Notar peab tõlgendamisel lähtuma kogu oma paremast äratundmisest asja kohta. Vastutab ta ju isiklikult. Olen ise kokku puutunud sellega, et erinevad notarid käsitlevad ühte sama teemat täiesti erinevalt. Aga see on nende õigus. Kui Te ei ole nõus, siis võite pöörduda kohtu poole, aga lühike ja kerge see protsess kindlasti ei saa olema.
Küsimus: pärimisõigus ja vaimupuue
Tere,
Suri isa. Testamenti pole. Isa perekonnaseis lahutaud (eksabikaasa aastaid surnud. Isal on poeg, tütar ja tütretütar. Tütar on raske vaimupuudega erivajadustega hooldekodus (normaalset juttu ei räägi juba aastaid). Kui nüüd isa vara päritakse kahe lapse vahel n.ö. automaatselt, siis kuidas saab vaimupuudega õde sellest loobuda?
Isa tütretütrel, ehk vaimupuudega ema lapsel pärandi vastu huvi pole.
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Perekonnaseaduse § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
Teie küsimusest paraku ei selgu, kas isiku teovõimet on kohtu kaudu piiratud, kas talle on määratud eestkostja või mitte. Juhul, kui isikule on kohtu poolt määratud eestkostja, peab eestkostja perekonnaseaduse § 188 lg 1 p 2 alusel eestkostetava nimel pärandist loobumiseks taotlema kohtu eelnevat nõusolekut. Juhul aga kui isikule eestkostjat määratud pole, tuleks kõigepealt taotleda kohtult eestkostja määramist.
Küsimus: Vallasvara pärandamine ja pärandist loobumine
Minu lahutatud abikaasa pärandas notariaalselt tõestatud testamendiga lastele mööbliesemeid, majapidamis- ja tööriistu (loetelu). Nende rahaline väärtus on väike. Kinnisvara oli ta ära kinkinud, muud vara enam polnud. Pärandatud esemed asuvad majapidamises, kus ta enne surma elas. Kuidas lastel on võimalik neid asju kätte saada, kui nad otsustavad pärandi vastu võtta ja kui sealne pere neid vabatahtlikult kätte ei anna? Või ütleb, et neid asju enam ei ole.
Kuidas on võimalik teada saada, kas testaatori nimel ei ole näiteks SMSlaene, neid võidi tema nimel ja tema teadmata võtta, sest kõik tema pangakaardid, dokumendid ja telefon olid selle pere käes. Pankadele ja telefonifirmadele võlgu ei peaks olema. Andmed pärandi kohta (§121)saadakse ilmselt 3 ootekuu jooksul. Mida tähendab § 126 - kas pärandist loobuja peab ikka tasuma võlgu, ehkki ta pärandit vastu ei võta?
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb Eestis pöörduda hagiga kohtusse asjaõigusseaduse §-st 80 tuleva nõudega omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Paraku sätestab asjaõigusseaduse § 82 lg 1, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
Pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Pärimisseaduse § 126 käsitleb pärandist loobuja enda võlgasid, mida võlausaldajal on õigus nõuda pärandist loobujal õiguse järgi saada olevast pärandiosast.
Küsimus: TESTAMENT
Tädi pärandas testamendiga talle kuuluva kaasomandis oleva majaosa(eramaja teine korrus)peale tema surma minule.Testament on tehtud 1995.a.ning tõestatud notariaalselt.Testamendis on kirjas ka maja aadress ( pärna 4-2 ).
1998.a.on kinnisturegistris tehtud märge , kus aadressid pärna 4-2 ja pärna 4-1 on asendatud ühtse aadressiga pärna 4. Kaasomandi omanikeks jätkuvalt tädi ja esimesel korrusel seal ennegi elanud pere.Kinnisturegistri andmete muutmise põhjuseks võis olla kas linnaosa detailplaneering või lihtsalt linna kaartide digitaliseerimine. Naabrid maa mõõtmist ei tellinud.Tädi suri aprillis 2010. Möödunud nädalal pöördusin notari poole uurimaks, kas testament on avanenud ja kas vahepeal ei ole tehtud muudatusi.Notari kinnitusel testamenti muudetud ei ole, kuid samas pole ka testament enam kehtiv, sest sellist aadressi nagu pärna 4- 2 enam kinnisturegistris ei ole ja järelikult ei ole ka minul ainuisikuliselt midagi pärida
Vastab: jurist Agu Rillo, Tartu Korteriühistute Liit
Teie küsimusele täpse vastuse andmine eeldab pärimise dokumentidega tutvumist.
Vastavalt pärimisseaduse § 28-le tuleb testamenti tõlgendada lähtuvalt pärandaja tegelikust tahtest. Sama seaduse paragrahvi 29 järgi piisab testamendis asjade sellisest nimetamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui asja omadus on muutunud (näiteks korteriomand on kirjeldatud niimoodi, et on võimalik selgeks teha, millisest korteriomandist jutt käib, kuid aja jooksul on korteri aadressi muudetud), aga testaatori tegelikus tahtes kahtlust ei ole, siis ei mõjuta selline muutus testamendi kehtivust.
Kokkuvõtvalt julgen siinkohal väita, et ainult asjaolu, et korterite numbrid on aastate jooksul muutunud, et tohiks mõjutada testamendi ega selle sisu kehtivust. Aga siinkohal märgin veelkord, et täpsema vastuse andmiseks tuleks läbi vaadata kõik pärimise ja testamendiga seotud asjaoud.
Edu soovides
Agu Rillo, SG õigusbüroo
Küsimus: Võltsitud allkiri
Inimene suri ja maa ning maja pärisid lapsed(3 last-täiskasvanud). Kaks nendest olid nii aktiivsed, et tegid dokumendid ise korda- lasid maa mõõta ja kirjutasid isegi kolmanda lapse eest allkirja alla. Protokoll tuli postiga koju, kus oli siis märgitud, et ka see kolmas laps oli maamõõtmise juures ja tema allkiri ka protokolli lõpus. Maamõõtmisel osalesid veel vallast üks inimene ja firma kes maad mõõtis-nende kinnitusel osalesid mõõtmise juures kõik asjaosalised.Lisaks sellele pärandas üksik naaber sellele perele oma maa, aga nendes dokumentides seda ei kajastu.
Segadust palju. Mida peaks tegema, et asjasse selgust saada? Kas dokumente valla arhiivist saab näha? Kas lõpliku lahenduseni peab kohtusse minema?
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Tere!
Kahjuks jääb kirjast arusaamatuks see, mis on täpselt selguse saamise eesmärk- ehk mida proovitakse kahtluse alla seada ja milline positsioon on küsijal selles loos. Nendele küsimustele vastates saaksin juba täpsemalt küsimusele vastata. Palun võtke minuga ühendust e-maili teel.
Lugupidamisega,
Sven Kavald