Perekonnaõigus
Sven Kavald
juristBüroo: Edisson Law Offices
Haridus: Tartu Ülikooli Õigusinstituut, bakalaureuse kraad õigusteaduse erialal
Valdkonnad: Asjaõigus, võlaõigus, tööõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, äriühingud, pankrot ja saneerimine, maksuõigus, väärteod, kohtumenetlus, rahandus ja kindlustus, haldusõigus, liiklus ja transport
Pikem tutvustus
Ingrid Tomson-Kärner
juristBüroo: SG Õigusbüroo
Haridus: Tartu Ülikooli Õigusinstituut, õigusteaduste magister
Valdkonnad: Asjaõigus, võlaõigus, tööõigus, perekonnaõigus, korteriühistud, äriühingud, pankrot ja saneerimine, kohtuvaidlused
Pikem tutvustus
Agu Rillo
juristBüroo: Tartu Korteriühistute Liit
Haridus: Tartu Ülikooli õigusteaduskond, üliõpilane
Valdkonnad: asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, äriühingud, korteriühistud, haldusõigus, tööõigus
Pikem tutvustus
Märksõnad
| Abielu Abieluvaraleping Ühis- ja lahusvara | Elatis lapsele Lahutus Lapse elukoht | Lapsega suhtlemine Lapsendamine Vabaabielu |
30.11.2011
Küsimus: Ühisvara jagamine lahutusel
Tere. Abiellusime 2002 a, ühiselt sai soetatud eramaa ja maja, auto ja korter, kõik laenudeta.
paar kuud tagasi kolisime lahku elama, mina (naine) alaealiste lastega jäime poolte nõusolekul eramajja elama, mees kolis korterisse. Nüüd juhul, kui toimub ametlik lahutus, kas majas elav pool (naine lastega) peab rahalist kompensatiooni maksma mehele, kuna maja maksab korterist rohkem? Auto jääb mehele, lapsed ametlikult naise hooldada.
Ja kui naine tahab eramaja ümber lasta üksi teha aed-tara, kas see läheb ka ühisvara hulka, kuigi aia eest maksab naine üksi?
Ja kui naine asutas 2006 a oma OÜ, kas see on ka uue seaduse järgi ühisvara, kuigi mehel ei ole ettevõttega mitte ühtegi sidet?
Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo
Vabandust vastuse viibimise pärast ja head uut aastat.
Poolte kokkuleppel võib asjad alati jagada ja vormistada nii, nagu pooltele endale sobib. Kui mees leiab, et ta ei taha kompensatsiooni (et ta lastele jääks kodu ja naisel oleks lastega parem toime tulla), siis ei keela ega käsi ükski seadus seda teisiti vormistada. Samas juriidiliselt on õigus mehel nõuda tõesti kompensatsiooni, kui temale jääva osa väärtus on väiksem. Eesti seaduste kohaselt vara jagamise puhul ei mängi rolli see, kelle juurde lapsed jäävad. Sh. elatist ei saa tasaarveldada mingi vara jagamise kokkuleppega. Kui maja on hetkel ühisvara, siis maja ümber tehtav aed, muutub kinnisvara osaks ja läheb tõesti ühisvara hulka, ükskõik kumb selle eest maksab.
Kui naine asutas 2006a OÜ ja ei sõlminud asutamisel mehega ühisvara jagamise kokkulepet OÜ osas, siis on tegemist ühisvaraga. Kas mehel oleks õigus nõuda endale OÜ osakuid või kompensatsiooni, otsustab vajaduse (vaidluse) korral kohus.
Kui saate mõistlikule kokkuleppele ühisvara jagamise osas, siis tasuks ka see punkt sisse panna, et OÜ jääb üksnes naise omaks ja mees sellele pretendeerima ei hakka.
10.08.2011
Küsimus: Elatisraha täiskasvanud lapsele.
Tere,
Kas täisealisele lapsele, kes käib gümnaasiumis (suvel töötab ise) makstav elatisraha tuleb kanda tingimatta lapsega elava vanema arvele või võib (peab?) selle maksta täisealise lapse arvele?
Kas ülikoolis käivale täisealisele lapsele makstav toetus läheb ka arvesse elatisraha maksmisel (teine laps ka täisealine, käib gümnaasiumis)?
Lugupidamisega
Margus
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Tervist,
Paraku ei selgu Teie küsimusest, kas maksate elatist kohtuotsuse alusel või täidate ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Juhul kui maksate elatisraha kohtuotsuse alusel, tuleks vaadata kohtuotsusest, kas kohus on mõistnud elatise välja lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.
Juhul, kui soovite kohtuotsusega välja mõistetud elatise nõude otse lapsele täita, peaksite selleks sõlmima vastava kokkuleppe lapsega (soovituslikult notariaalse) või pöörduma kohtusse ja taotlema elatise maksmise korra muutmist. Juhul kui aga täidate ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, peaksitegi elatise kandma täisealise lapse kui õigustatud isiku arvele.
Ülikoolis käiv laps pole õigustatud isik ülalpidamist saama, kuna perekonnaseaduse § 97 p 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
14.07.2011
Küsimus: õigus varale,laste eluase
Tere
maja ja laste jagamine...
Ei ole abielus.
Kinnisvara mehe nimel.
Naine omab sissekirjutust.
Lisaks elavad pinnal täiealine tütar ja alaealine poeg(7a).
Elatud ilma suhteta samal pinnal eraldi tubades juba aastaid.
Viibides eemal uut suhet luues likvideerisid naissoost isikud toa kus elasin ja ei luba mind enam elamispinnale.
Arvatavasti mul kohtucase kuna olen neli aastat püüdnud rahumeelselt lahendusi otsida ja ainult ülbemaks ja julgemaks minnakse...tahan lihtsalt infot et ise midagi seadusevastast praegu ei tee.
Tahaksin vabastada pinna et suve mitte raisku lasta ja ehitusega edasi tegeleda ja las pärast kaevavad mind kuhu tahavad ja nöuavad mida tahavad.
Kuidas on õiguslik suhe minul praegu elamispinna omanikuna selle naise suhtes..teoreetiliselt on ta ju üürnik ja kui käitub omavoliliselt ja ma ei ole rahul tema viibimisega minu elamispinnal saab ju nõuda tema lahkumist.
Oletame et üürin korterit suvalisele isikule ja ta ei vabasta pinda..kas politsei lahendab asja vöi tuleb anda kohtusse isik?
Kui müün omanikuna maja maha mismoodi siis politsei käituks...siin on uus omanik ja vabastage pind?Kas nad tõstetaks välja ja minge pärast kohtusse oma õigust nõudma kui miskit ei meeldi?
Lühidalt kas pean ta andma kohtusse kohe või tõstetaks ta ennem politsei poolt omaniku nõudel välja?...ja las pärast kaevab kuhu tahab ja nõuab mida tahab?
Veel varast:
Vabalt kooselu jooksul soetatud kinnisvara kuulub sellele kelle nimel see on?Olenemata kaua on koos elatud ja mida oma varaga ennem tehtud on peab igal juhul kohtu kaudu tõestama enda panust et üldse midagi nõuda?
Mingi osalus kinnisvara soetamisel oli ka naisel(tegemist oli vallasvara-tagastatud maja üürnik-ei ole vist päris omanik.)Vana vara oli naise nimel...uus vara mehe nimel kes investeerib veel praegugi uude kinnisvarasse.Inveteeringute suhe 10/90 mehe kasuks.
Hinnatakse ainult dokumentaalselt töestatavat materiaalset osa.
Kas esineb kohutupraktikas argumendina ka moraalset panust nagu laste kasvatamine?
Laste õigused:
Kohus lähtub reeglina lapse huvidest.Antud situatsioonis nõutaks ema lahkumist kodunt...või laps käib alati koos emaga ja nõutakse hoopis isa lahkumist kui ei mahu enam sama katuse alla...olenemata kelle nimel on kinnisvara.
Kui alaealine laps ei taha kuskile kodust minna koos emaga mis õigused on isal?Mis vastutus on emal kui ta lapse tema elukeskkonnast vastu tema tahtmist ära viib?
Antud situatsiooni tulemusel soovin et lahkuksid Naine ja täiskasvanud laps.
Kas emal saab olla argument et seal elab alaealine laps keda ta kasvatab...ja pole kuskile minna,samas ei pea laps kuskile minema kuna on ka elamispinna omaniku laps kes samuti kasvatab.
Küsimus ka täisealise lapse kohta.Kas saab nõuda täisealise lapse lahkumist nii-öelda vanematekodust?Mis alustel?Kui isik omandab veel haridust ja on täisealine saab nõuda ülalpidamist aga kas on tal ka õigust nõuda viibimist vanematekodus?Kuidas saab seaduslikult sundida lahkuma täisealist last kui haridus on omandatud?
Natuke kordan siin ennast aga loodan et saate küsimustest aru ja vast parem kui on rohkem infot vastusteks.
Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo
Küsimusi on palju ja lühivastusega kõiki teemasid ammendavalt lahata ei jõua.
Alustan sellest, et õiguslikult korrektselt käitute te antud situatsioonis nii, et pöördute kohtusse ebaseaduslikult vallatava kinnisvara vabastamiseks ja kahjutasu nõudmiseks (nt kogu kohtuvaidluse ajaks keskmine sellise kinnisvara üüritasu vms). Kuivõrd teie ja naise vahel puudub üürisuhe, siis ei ole teil paraku võimalik pöörduda üürivaidluskomisjoni. Politsei ei lahenda tsiviilvaidlusi. Üürnikke politsei ilma kohtuotusetavälja ei tõsta - endisi elukaaslasi ka mitte. Samas muidugi pean ütlema, et kohtuasi sellisel teemal võib venida aastatepikkuseks, enne kui mingi lahenduseni jõuab (sõltub muidugi palju teise poole käikudest ja suhtumisest asjasse).
Juhul kui te rakendate jõuvõtteid - nagu lukkude vahetamine ja teise inimese asjade kuhugi ära toimetamine, võite olla üsna hädas teie vastu esitatavate nõuetega. Lisaks võivad tegelikult tütar ja naine kutsuda politsei, sest teie lähete vastu põhiseaduslikule kodupuutumatuse printsiibile.
Mis puutub kompensatsioonidesse, siis üldjuhul lähevad arvesse tõendatud reaalsed kulud, aga kui asja käsitleda seltsinguna, siis see toob sisse hoopis teise mõõtme. Seltsingus võivad seltsinglased panustada "ühisesse üritusse" mitmel moel - ka nt remondi reaalne tegemine, kuigi remondimaterialide eest on maksnud vaid üks pool jne. Samas on üsna vähe tõendatud ja edukalt lõppenud seltsinguga seotud nõudeid Eesti kohtupraktikas. Selle pärast mina teie asemel väga ei muretseks.
Samal ajal kinnisvara vabastamise nõudega võite anda sisse noorema lapse puhul kohtusse nõude lapse elukoha üle otsustusõiguse teile andmiseks või koguni ainuhooldusõiguse teile andmiseks. Samas pean ma ütlema, et kui te juba pikemat aega ei ela sellel kinnisvaral (ehk siis koos lapsega), siis ei ole lapse teiega elama jätmine just väga tõenäoline. Kuni teile ei ole määratud ainuhooldusõigust või te ei ole palunud kohtult asja tõkestamist, on emal täielikult õigus viia laps endaga kaasa ema elukohta. 7 aastase lapse soovi kohus kuulab küll ära ning võimalusel arvestab ka, aga see ei ole asja otsustamisel ainumäärav ka kohtulikul asja arutamisel. Kohus lähtub lapse huvidest (või vähemalt sellest, nagu kohus lapse parimatest huvidest aru saab) ja 7a ei ole veel piisavalt pädev adekvaatselt otsustama mis talle parim on.
Täisealise lapse ülalpidamise kohustus on juhul, kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui lapsel puudub muu elukoht ja ta ise palub kohtult, et tal oleks võimalus edasi elada oma kodus kuni kooli lõpuni, siis minu hinnangul ei ole eriti tõenäoline, et teil õnnestuks kohtult saada otsus lapse väljatõstmiseks. Kui on lõppenud lapse ülalpidamise kohustus, siis saab nõuda lapse väljakolimist vanematekodust samal alusel nagu muul juhul - ehk siis hageda pinna vabastamist ebaseaduslikust valdusest.
Lugupidamisega,
Ingrid Tomson-Kärner
02.05.2011
Küsimus: vara jagamine vabaebielus
Tere!
Oleme koos elanud 5 aastat, abielus ei ole. Mehel on varasemast kooselust kaks pea täiskasvanud last ja tal on ka ühetoaline korter. Ühiselt on meil 2-aastane laps ja teine peaks sündima suvel. Kui otsustasime suurema eluaseme soetada, müüsin oma korteri ära. Kolm aastat tagasi ostsime siis kodulaenuga suurema kodu ära. Mina maksin laenu sissemakseks oma müüdud korteri rahadest 400 000, laenu võtsime juurde 600 000. Elukaaslane on kaaslaenaja, sest üksi ma laenu ei saanud. Samuti on ta uue korteri kaasomanik (see vist on mu oma loll viga, et nii sai pandud, kuid tollal plaanisid elukaaslase vanemad oma talumetsa maha müüa ja siis lubas elukaaslane oma osa kasutada ühise laenusumma maksmiseks, mets siiani on müümata). Remont ja sisustus on samuti tehtud minu korterimüügist saadud rahadega, umbes 50 000. Laenusumma läheb praegu maha minu arvelt, kommunaalkulud (elekter, üür) maksab elukaaslane.
Nüüd siis muredest:
1. kas lahkumineku korral on mehel õigus poolele korterist, nagu tema väidab (kuna hooneregistris on on ta samuti omanik), või on olemas ka muu variant? Ise mõtlesin, et kui saab teha nii, et korter jääb ainult ühele, siis teine maksab korterisaajale soetamiskulutused kinni. Korra mees ütles, et kui peaksime lahku minema, tuleb korter müüki panna ja siis saadud summa pooleks teha. Sel juhul kaotaksin mina oma sissemakse summa pea täiesti, sest korterihinnad on langenud.
2. kas mehe lastel on meie ühisele korterile mingeid õiguseid või mitte. Omavahel oleme kokku leppinud, et elukaaslase korter jääb tema kahele vanemale lapsele ja meie ühine korter saaks siis meie ühistele lastele.
Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo
Kuivõrd Te olete mõlemad mehega korteri kaasomanikud (tõenäoliselt võrdsetes osades), siis tõepoolest on mees poole korteri omanik ja Teie teise poole omanik. Kaasomandit on võimalik kokkuleppe korras jagada vastavalt sellele, mismoodi pooled soovivad. Mees võib oma poole korterist kinkida nt Teile või Teie ühistele lastele. Võite kokku leppida ka selle, et mõlemad on nõus sellega, et korter jääb ühele teist ja korteri saaja maksab teisele kompensatsiooniks mingi kokkulepitud summa. Kui Te omavahel suudate kokku leppida, siis kokkuleppe sisu osas praktiliselt piiranguid ei ole.
Kui Te kokkulepet ei saavuta, siis peab üks pooltest pöörduma kohtu poole kaasomandi lõpetamise nõudega. Kohtus on võimalus, et korter jääb ühele või teisele (koos kompenseerimise kohustusega), või siis tõepoolest realiseeritakse ja jagatakse müügisumma (mis pangalaenu ära tasumisest üle jääb). Vaidlus võib käia ka selle üle, et summa ei jaguneks päris pooleks (nt põhjusel, et Teie rahast korter remonditi jms), aga selgelt lahendust asjale ei ole.
Kui Teie tahate korterit kindlasti endale, siis peate arvestama sellega, et pool praegusest turuväärtusest (millest on laenukohustust maha arvatud), tuleb Teil tõenäoliselt välja maksta. Vaidlused käivad sellisel juhul üldiselt turuväärtuse üle (ehk siis kompensatsiooni suuruse üle) ja sageli võib olla probleemiks ka see, et pank ei ole nõus jätma Teid üksinda laenu taotlejaks ja vabastama teist isikut selle laenuga seotusest muul viisil kui korteri müügi ja laenu tagasimaksmisega. Aga äraminev isik ei ole nõus jälle laenuga seotuks jääma... Üldiselt on kinnisvara jagamise protsessid pooltele väga kulukad ja seega soovitan siiski maksimaalselt üritada kokkuleppele jõuda. Ka läbirääkimisteks ja kokkuleppele jõudmiseks võite juristi appi võtta.
Täiesti teine teema on pärimine. Kui mehel testamenti tehtud ei ole, on tema surma korral pärijateks kõik tema lapsed. Kõik mehe lapsed pärivad kogu tema varast võrdse osa (ja vara hulgas on siis nii ühetoaline korter kui ka mehe osa Teie korterist). Pärand läheb üle kogumina ja mitte üksikute esemetena. Seega testamendi puudumisel võite olla ühel hetkel tõepoolest probleemi ees, et omale kodu säilitamiseks tuleb Teil (siis juba selle hetke turuväärtuse järgi) kompenseerida mehe suurematele lastele kokku veerand (arvestusega, et mehel on kokku 4 last) korteri väärtusest. Kui omavaheline kokkulepe mehega on teistsugune, siis soovitan teha pärimisleping või vähemalt mehe poolt teha testament.
Luguipdamisega,
Ingrid Tomson-Kärner
04.03.2011
Küsimus: Kõrvalekaldumine abikaasade osade võrdsusest pärimisel
Sooviks abi perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnas, täpsemalt varaühisuse osas. Nimelt järgmine juhtum. Abikaasadest üks suri, abieluvaralepingut ei olnud, pärimine toimus seaduse järgi, pärimistunnistus on välja antud. Surnud abikaasale kuulus enne abiellumist vallasasjana maja, mille juurde erastati abielu ajal maa. Sellega muutus maa ja sellel olev maja ühisvaraks. Kuid kas on võimalik (ja perspektiivikas) uue PKS alusel sarnaselt vanale PKS-le hakata nõudma kõrvalekaldumist abikaasade osade võrdsusest arvestades seda, et maa erastati enamuses osas surnud abikaasale kuulunud EVP-de ja talle sugulaste poolt kingitud EVP-de eest? Kas seda peaks nõudma hakkama kohtu kaudu või peaks kõigepealt taotlema pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist notari kaudu?
Nagu aru saan, peaks praegu abikaasade varalistele suhetele kohalduma uue PKS § 211 alusel uus seadus, mitte enam vana PKS. Uues PKS-s seda abikaasade ühisvara osade kõrvalekaldumise sätet (§ 19 lg 2 p 3) enam ei ole. Kas käesoleva juhtumi puhul kohaldub uue PKS § 27 lg 2 p 3, mille järgi on abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel.
Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo
Tere
Pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga ühisvara jagamist perekonnaseaduse tähenduses enam ei toimu (ega toimunud ka eelmise perekonnaseaduse kehtimise ajal). Kuna pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, tuleb abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, lugeda abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Ja abikaasade osad ühisvaras on sellisel juhul võrdsed.