Võlaõigus

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo

Vabandust vastuse viibimise pärast ja head uut aastat.
Te ei defineeri täpselt, mis tähendab et "pool kinnistust kuulub vanaemale". On oluline vahe, kas tegemist on abielu kestel soetatud ühisvaraga või on asi abielu kestel teadlikult soetatud kaasomandisse.
Kaasomandi osad on vabalt võõrandatavad - ka siis kui selleks on mõtteline osa majast. Endale kuuluva kaasomandiosa võib vanaema mees kinkida kellele tahab. Kingisaaja saab siiski vaid vanaema mehele kuuluva kaasomandiosa omanikuks.
Kui tegemist on ühisvaraga, siis ühisvaraks olevast majast enda osa ei saa kinkida ilma, et ühisvara kas lõpetatakse ja kaasomandiks jagatakse või ilma, et vanaema selleks nõusoleku annab. Kui vanaema annab nõusoleku ühisvaraks oleva asja ära kinkimiseks - siis läheb tõepoolest kogu asja omand kingisaajale üle (sh ka vanaema osa).

Vanus ja see, et inimene ajab (kellegi arvates)kohati ebaadekvaatset juttu, ei ole alus teovõime piiramiseks. See peab olema kas ametlikult vormistatud (eestkostja) või siis kui notar kohapeal veendub, et inimene ei saa notari juures asja vormistades üldse aru, mida ta teeb. Sellisel juhul ei tohiks notar tehingut tõestada. Samas on seda kolmandal osapoolel hiljem väga keeruline tõendada, (et inimene oli juba notari juures tehingut vormistades ebaadekvaatne, kuigi notari meelest oli kõik korras) ja asjale tagurpidi käiku anda, kui notar siiski tehingu tõestab.
Eestkoste seadmiseks peab pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõuniku poole ja kohtusse.

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo

Tere

Esimesele küsimusele saan vastata vaid nii, et paraku väikese lapse üksi kasvatamine ei ole põhjus, mis vabastaks võlgade maksmisest või teeks võlausaldajale võimatuks võlgade välja nõudmise kohtu kaudu. Korteriühistu võib eelpooltoodud juhul pöörduda kohtusse võlanõudega.

Teisele küsimusele vastuseks - selle arve ma isiklikult küll vaidlustaksin. Sest tõepoolest peab arve olema käesoleval hetkel esitatud eurodes. Ja lisaks ei tohi esitada arveid teenuste eest, mille puhul pole kirjas, et teenus on tasuline ja milline on selle hinnakiri. Samas muidugi võib see Teile tähendada mingil hetkel vaidlemist mõne inkassofirmaga, kes ei taha sugugi mitte aktsepteerida seda seisukohta.

Minu soovitus Teile seisneb peamiselt selles, et mitte mingil juhul ei tohi jätta kohtusse vastamata mistahes võlanõude puhul. Siis on Teil ehk võimalus kasvõi maksegraafiku osas läbirääkida. Kui ametliku käigu saanud võlanõudeid ignoreerida, siis lõpeb see üldjuhul kogu nõude väljamõistmisega võlgnikult (ka siis kui nõue on alusetu või vaieldav) ja nõue antakse kogusuuruses koheselt kohtutäiturile täita.

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Omamata ülevaadet kõigi asjakohaste lepingute täpsest sisust, on küsimusele võimalik vastata ainult võlaõigusseaduse käenduslepingut reguleerivatele üldsätetele tuginedes.

Nii sätestab VÕS § 145 lg 2, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 146 lg 1 aga sätestab, et käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta, ehk siis võlausaldaja on kohustatud käendajat teavitama ainult käendaja nõudmisel.

VÕS § 148 lg 1 sätestab, et käendaja võib põhivõlgnikult nõuda tagatist või kohustuse sissenõutavaks muutumise korral selle täitmist võlausaldajale, kui:
1) põhivõlgniku tegutsemis-, elu- või asukoha muutusega raskeneb tema vastu sissenõude pööramine;
2) käendaja riisiko on oluliselt suurenenud põhivõlgniku majandusliku seisundi halvenemise, tagatiste väärtuse vähenemise või põhivõlgniku tahtluse või raske hooletuse tõttu;
3) põhivõlgnik rikub käendajaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi;
4) põhivõlgnik ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib käendaja põhivõlgnikult nõuda kohustuse täitmist võlausaldajale ka siis, kui kohus on teinud otsuse, millega on rahuldatud võlausaldaja hagi tema vastu.

VÕS § 152 lg 1 alusel läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Niisiis summa tasumise järgselt jääb teile nõudeõigus OÜ X vastu.

Vastab: jurist Agu Rillo, Tartu Korteriühistute Liit

Austatud K.S.

Alustan Teie küsimusele vastamist Teie kirja lõpust.

Kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb vastavalt täitemenetluse seadustiku paragrahvi 217 lõikele 1 esitada samale kohtutäiturile kümne päeva jooksul otsusest või tegevusest teadasaamisest. Juhul, kui Te olete mõjuval põhjusel kaebetähtaja mööda lasknud, saate koos kaebusega esitada taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Ühe ennistamise alusena on kohtud aktsepteerinud ka olukorda, kui kaebuse esitajale ei ole selgitatud kaebevõimalusi ja –tähtaegu.

Kohtutäitur täidab kohtulahendit vastavalt täitemenetluse seadustikus kehtestatud korrale. Konto arestimisest tuleb võlgnikku teavitada viivitamatult peale konto arestimist. Teie küsimusest ei ole paraku võimalik välja lugeda infot Teie poolt sõlmitud maksegraafiku sisu kohta- kellega Te selle kokku leppisite ning ka graafikut ka täideti.

Mis puudutab nõuete aegumist, siis aegumist kohaldab kohus ainult poole nõudmisel- see tähendab, et peate asja menetlemisel kohtus ise nõudma, et kohus kohaldaks aegumist. Kas Teie vastu suunatud nõue ka tegelikult on aegunud, ei ole antud andmetele tuginedes võimalik öelda. Lepingulise nõude, mille aegumisaeg on üldiselt kolm aastat, aegumine võib teatud juhtudel ka kas peatuda või katkeda.

Juhul, kui kohus tegi Teie suhtes tagaseljaotsuse, kutsumata Teid kohtusse või edastamata Tele hagimaterjale, võib olla alus teistmisavalduse esitamiseks Riigikohtusse. Antud avaldus tuleb advokaadi vahendusel teha kahe kuu jooksul hetkest, kui kohtuotsus Teile kätte toimetati.

Soovitaksin Teil alustada dokumentide, millede alusel Teilt võlg välja mõisteti, tutvumisega. Neid saate näha kohtumajas kus kohtuotsus tehti- kohtu kantseleis on Teil võimalik tutvuda Teid puudutava kohtuasja toimikuga ning seejärel peate otsustama, kas on võimalik või otstarbekas vaidlust uuesti avada.

Edu soovides

Agu Rillo
SG õigusbüroo

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Tervist

1. et vastata küsimusele, kas liisinguandja käitus korrektselt, tuleks vaadata liisingulepinguid. Sealt tuleb uurida, mis põhjustel on liisinguandjal õigus leping üles öelda, kas ta peab sellest ette teatama, mis vormis peab olema ülesütlemisavaldus tehtud.
2. Üldjuhul ei ole lepingud omavahel seotud ning ühe lepingu rikkumine ei anna veel alust lõpetada teist lepingut. Samas võib antud juhul olla liisinglepingutes see küsimus reguleeritud teisiti ja liisinguandjal on siiski õigus lõpetada kõik lepingud ka ühe lepingu rikkumise korral.
3. käendajal on õigus esitada liisinguandja nõudele samu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul. See tähendab, et kui liisinguandja esitab käendajale mingi nõude liisingulepingust tulenevalt, võib käendaja esitada sellele vastuväite, et leping ei ole korrektselt lõpetatud. Kui liisinguandja nõuet ei esita, siis liisingulepingu lõpetamisele kui sellisele üldjuhul vastuväiteid esitada ei saa. Tuleks siiski vaadata, kas selle kohta on midagi öeldud liisinguandja ja käendaja vahelises käenduslepingus.

Parimat
Mihkel Leesment