| Tööleping Töö- ja puhkeaeg Palk Töödistsipliin, tööohutus ja töötervishoid Töötajate materiaalne vastutus | Töövaidlused Kollektiivleping Töökaitse Koondamine Vallandamine |
Küsimus: E-maili kasutamine tööandja poolt
Tere!
Lahkusin peaaegu aasta tagasi töölt ja nüüd selgus, et tööandja kasutab minu e-maili edasi. Kas see on seaduslik, kas saab teda seadusega keelata tegemast?
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Andmekaitse Inspektsioon on antud küsimuses seisukohal, et kui e-postkasti avatuna hoidmise võimalust pole töölepinguga reguleeritud ning lahkuv töötaja nõusolekut ei anna, tuleb e-postkast koheselt peale töösuhte lõppemist sulgeda. Endiselt tööandjalt tuleks nõuda Teie e-postkasti sulgemist ning kui see tulemust ei anna, pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Küsimus: koondamine
kas saab mind koondada? kuna olin töökeskonna volinik ja see lõppes juunis 2010a.aga praegu on veel see aastane kaitse töötan veisekasvatuse zootehnikuna kuna koht koondatakse ja teine zootehnik hakkab seda tööd tegema .ole pensionär, aga teine ei ole. kas mul on õigus saada veel täiendavat hüvitist peale tavalise koondamise hüvitise. lugesin, et peaks mulle koondamisest veel isegi varem ette teatama jne
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
01.07.2009 jõustus uus töölepingu seadus, milles on kaotatud töökeskkonnavoliniku (töötajate esindaja) koondamise piirangud peale tema volituste lõppemist samas ulatuses nagu need olid varem.
Kehtivas seaduses TLS § 92 lg sätestab Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 4 aga sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid.
Niisiis kui esineb kahtlus, et tööandja lõpetas teiega töölepingu, vaid sel põhjusel, et olite töötajate esindaja, on Teil põhjust töölepingu lõpetamine vaidlustada.
Küsimus: Koondamine ja hüvitis alla 3-aastast last kasvatavale emale
Olen lapsehoolduspuhkusel 1,4-aastase lapsega. Kuna vanemahüvitise maksmise periood hakkab lõpule jõudma, on soov naasta tööle. Ettevõttes, kus puhkusele jäin, on selle aja jooksul vahetunud kogu juhtkond ja tänaseks on välja vahetatud ka kogu toonane meeskond. On teada, et hetkest, kui teen avalduse tööle naasta, koondatakse ka mind (minu ametikoha tööülesanded on jagatud teiste töötajate peale). Tööstaaži koos lapsehoolduspuhkusega on tänaseks mul ettevõttes 6 aastat ja 5 kuud. Samas olen saanud viimase aasta jooksul lisatulu summas kokku 19 tuh kr (jagatuna kuude peale ja ei ületa miinimum palgamäära). Minu küsimus:
1. Kas ja mis suuruses koondamishüvitist (muu hüvitis?) peaksin Sel juhul saama ettevõttelt? riigilt? Kuna sain lisatulu, kas hüvitise maksmine toimub eelneva palga järgi või lisatulu järgi? Kas tööandja peab koondamisest ka ette teatama? kui pikalt?
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Niisiis tuleb veenduda, et töökoht on reaalselt kaotatud ettevõttes.
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Õigus saada riigi poolt kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu. Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Küsimus: Tööandja kitsendab töövõtja õigusi
Tegemist x teenistusega ja olukord oli selline .
meil on kollektiivlepinguga kokku lepitud tööaeg 12h, toimusid x tööd. kuna x tööde juht ei saanud hästi hakkama oma tööga, üks tema ülesanne on ka õigeaegselt uue vahetuse , kohale toimetamise organiseerimine , et vana saaks minna lõpetama tööpäeva , kui x töö ületab vahetuse aja ,antud juhul 20:00. Uus meeskond oli 10 minuti teekonna kaugusel, selle asemel, et organiseerida meeskondade vahetust õigeaegselt, sundis ta vana meeskonda kauem töötama, andes mulle, meeskonna vanemale korralduse, et ma saadaksin veel mehed tööle, tulekahi oli seisus , kus levimine oli peatatud ja tegelikult kõikide kollete juures olid ka päästjad kohal veel, selline korraldus anti 20:35, kuna päästeseaduses on x tööde juhi korralduse muutmine keelatud, ei muutnud ma korraldust, vaid tuletasin x tööde juhile meelde et peaks tegelema vahetuse organiseerimisega, kuid tema korraldust meestele edasi ei andnud, pidades seda sedusevastaseks(op korrapidajatel nimelt on juba pikemat aega komme eirata varem kehtinud töö-ja puhkeaja seadust ja kokkulepitud tööaja kehtivust.
Antud tööde juhi esildise põhjal alustati minu vastu distsiplinaarmenetlus, mis minu haiguse tõttu on momendil peatatud.
Kas tööandja esindaja saamatus, -tegematajätmine on piisav põhjus , töövõtja vägivaldselt kauem tööl hoidmiseks? ja kuidas oleks parem ennast antud olukorras kaitsta? Asja on pandud uurima jurist.
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Tere!
Tegemist on pisut komplekssema küsimusega, millele vastamiseks oleks mul tarvis teada natuke enam informatsiooni sündmuste täpse käigu kohta. Võtke palun minuga telefoni või meili teel ühendust ning analüüsime tekkinud olukorda seejärel juba põhjalikumalt edasi.
Lugupidamisega,
Sven Kavald
Küsimus: Puhkusetasu maksmine
Vaatamata sellele, et mu puhkus kestab juba nädal aega, ei ole tööandja mulle seni puhkusetasu üle kandnud. Millal on tööandja kohustatud maksma puhkusetasu ja milline on tööandja vastutus puhkusetasu maksmise viivitamise korral?
Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices
Puhkusetasu makstakse puhkuse kestuse aja kõigi kalendripäevade eest hiljemalt
eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Erandina on lubatud koolieelsete
lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide,
huvikoolide, kutseõppeasutuste rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja
arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele
ning teadustöötajatele, raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja
lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele, allmaatöödel,
tervistkahjustavatel töödel ja eriiseloomuga töödel töötavatele töötajatele
maksta puhkusetasu kahes osas siis, kui selline kokkulepe on
kollektiivlepingus. Puhkusetasuga maksmise viivitamise korral on töötajal õigus
nõuda puhkuse pikendamist päevade võrra, mille võrra viivitati puhkusetasu
maksmisega. Pikendatud puhkuse päevade eest makstakse puhkusetasu.