Asjaõigus

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Vastavalt asjaõigusseadusele võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus (v.a kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale).

Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.

Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Sellele kohustusele vastab õigus sellist osalemist teistelt kaasomanikelt nõuda. Kui kaasomanik ei tasu, võib pöörduda võlanõudega kohtusse.

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Tere!
Nimetatud küsimuse puhul tuleks eelkõige teada, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse paragrahv 14 sätestab, et: "Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse:
1) omanik;
2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus."

Kui korteri ainuomanikuks on märgitud Teie õde, siis võib eeldada kande õigsust (AÕS § 56)ja sellest järeldada, et Teie õde on korteri ainuomanik. Eelnimetatut tõendab ka asjaolu, et korteriomandile on seatud hüpoteek ning kirjast tulenevalt võib aru saada, et Teie ega Teie ema nõusolekut selleks pole küsitud. Seega tuleb ilma täiendavate asjaoludega tutvumist (Teie ja Teie õe ja ema vahelised kokkulepped)tõepoolest tõdedada, et Teil ega Teie emal pole antud juhul nimetatud korterile mingisuguseid vara käsutamisega seotud õiguseid.

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Tervist

Teie küsimusele vastamiseks on vaja teada, mis tasust käib jutt. Kas tegemist on elatisega, annetusega või mingi muu tuluga?

Füüsiliselt isikult saadud kingitused ja annetused on tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 6 kohaselt tulumaksuvabad (vt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246182).

Elatis, mida makstakse notariaalselt sõlmitud lepingu alusel, kuulub aga tõesti tulumaksuga maksustamisele. Maksu peab aga maksma elatist saav abikaasa ise, mitte aga elatist maksev abikaasa. Ehk siis tõesti, kui tegemist on elatisega, peaksite Teie selle deklareerima oma tuluna ja tasuma sealt tulumaksu. Teie abikaasal on õigus aga makstud elatis maha arvata oma maksustatavast tulust.

Kui aga abikaasa pole Teile elatist vaatamata kokkuleppele maksnud, siis loomulikult ei pea Te saamata summasid ka deklareerima.

Samuti on Teil õigus nõuda abikaasalt lepingu täitmist, ehk siis tasumata summade tasumist, tehes seda vajadusel kohtu kaudu. Samuti on võimalik nõuda, et kohus ise määraks Teile elatise, kui esinevad perekonnaseaduses sätestatud alused:

Perekonnaseaduse § 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust
(1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(2) Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(3) Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Loodan, et sellest vastusest oli abi. Põhjalikuma analüüsi tegemine eeldab selle lepingu nägemist ja raha maksmise põhjuste väljaselgitamist. Võite selles osas meiega ühendust võtta aadressil mihkel@leesment.ee.

Parimat
MIhkel Leesment

Vastab: jurist Helen Pahk, Helen Pahk Õigusbüroo

Tere,1. Kirjast ei näe palju asjaolusid, kuid kuna olete elanud ca 15 aastat abielus, siis kas on võimalik, et abielu jooksul toimus selle maja- aluse maa erastamine vms. Erastamisega muutub abikaasade õiguslik olukord varaliselt, ehk siis nt maa erastamisega muutub kinnistu poolte ühisvaraks (küll väikeste nüanssidega, nt võimalusega osade võrdsusest kõrvale kalduda)
2. kirjutasite „ostsime maja“- kui näiteks oletan, et see oligi juba ostu ajal kinnistu (mitte vallasasi), siis kindlasti kõik Teie panused, sh rahalised ja töised, annavad Teile õigust nõuda endale midagi. Praegu veel kehtiva perekonnaseaduse § 14 lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Soovitaksin kindlasti esimesel võimalusel pöörduda abi saamiseks juristi poole pikema konsultatsiooni saamiseks.
Kinkelepingu või testamenti saab abikaasa teha enda osa peale. Kuidas on selle majaga lood, saaksin Teile vastata, kui omaksin rohkem informatsiooni.
3. Abielu jooksul saab ta soetatud autot müüa, kuid eeldatakse, et teine abikaasa on nõus ja teadlik. Poole selle auto väärtusest peaks ta Teie nõude korral Teile hüvitama. Parimate soovidega, HP

Vastab: jurist Helen Pahk, Helen Pahk Õigusbüroo

Tere,
Teie kirjast nähtuvalt „... soovib sugulane oma osa reaalset välja mõõtmist ja oma omandisse võtmist ning hoonete eest kompensatsiooni küsimist..“, mis tähendab sisuliselt kaasomandi lõpetamise soovi ehk üks Teist saab kinnistu endale ning maksab teisele kompensatsiooni välja; lähtuda tuleb proportsioonidest 2/3 ja 1/3. Kokku leppida jääb Teil hinnas, kulude jaotamisest ning kulutuste hüvitamises.
Maa jagamisel tuleb lähtuda selle reaalsest hinnast ja teile kuuluvatest mõttelistest osades: maa üldhind x – 1/3 = Teie osa väärtus. Maahind ise sõltub selle otstarvest, mis on kinnistusregistris (elamumaa/maatulundusmaa jms). Hoone väärtus sõltub samuti sellest, kas see on kinnistusregistrisse kantud eramu või on vallasasi jne.
Hindamine toimub jagamise aja seisuga ehk ajal, millal alustate jagamist. Peale osade hindamist saab maha arvutada ka need kulutused, mida olete teinud 19. aasta jooksul. soovitan tellida hindamisakti kinnisvara firma poolt; selle spetsialist arvestab objekti hinnates olemasolevaid dokumente (kinnistusraamatu sisus).
Teisel kaasomanikul tuleb Teile hüvitada 1/3-kku nendest tõendatavatest, vajalikest ning mõistlikest kulutustest, mis olid tehtud kaasomandi säilitamiseks, hooldamiseks vms.
Asjaõigusseadusest tulenevalt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Lugupidamisega,
Helen Pahk
Tagasiside/lisaküsimus: helenpahk@hot.ee