Pärimisõigus

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Tervist

Pärimisseaduse (PärS) kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased, kelle kõrval pärib võrdselt, kuid mitte vähem kui 1/4, ka abikaasa (§-d 13 ja 16). Seega saavad Teie pärijateks olla Teie lapsed + abikaasa (igale ühele 1/3 pärandist) ning Teie abikaasa pärijateks tema 3 last ja Teie (igale ühele 1/4 pärandist).

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (mis paiknevad asjaõigusseaduses).
Iga kaaspärija võib nõuda pärandvara jagamist. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Pärandvara jagamise kohta võib täpsemalt vaadata PärS §-dest 152-161.

Seega tuleb enne konkreetsete esemete väljanõudmist pärandvara jagada - määrata kindlaks, millised asjad täpselt kellelegi jäävad. See ei tähenda, et mõni kaaspärijatest tohiks teha teisele takistusi pärandvara kasutamisel. Tuleb silmas pidada, et igal kaaspärijal (kaasomanikul) on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Ka ühine kodu kuulub pärandvara hulka ja hakkab pärimisel kuuluma pärijate kaasomandisse. Omaette on küsimus, kui suur osa Teie oleksite õigustatud pärima. See sõltub sellest, kas kaasomandi jagamisel läks kinnistu teie ühisvarasse või mitte. Sellele vastamiseks oleks vaja tutvuda kinnisrusraamatu väljavõttega ja kinnisasja jagamise lepinguga.
Kui kinnistu on teie ühisvara, siis eeldatakse, et ühisvara osad on võrdsed, mistõttu Teie abikaasa surma korral kuulub 1/2 juba nii kui nii Teile ja pärandvarasse kuulub vaid 1/2 kinnistust. Seega iga pärija päriks 1/8 kinnistust. Teile hakkaks kuuluma kokku 5/8 kinnistust.
Kui kinnistu ei ole ühisvara, siis pärite Teie 1/4, nii nagu teisedki.
Mõlemal juhul hakkab kinnistu kuuluma pärijate kaasomandisse ning selle kasutamise kord tuleb kaasomanikel omavahel kokku leppida. Igal juhul ei ole teistel kaasomanikel õigust nõuda Teie väljakolimist.
Lisaks sätestab PärS § 16 lg 3, et pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Loodan, et ülaltoodud vastusest oli abi, kuigi seda ei saa kindlasti pidada ammendavaks. Edasiste küsimuste korral võib võtta minuga ühendust e-postil mihkel@leesment.ee.

Lugupidamisega
Mihkel Leesment
Leesment & Partnerid

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Leiame, et Teie küsimuse lahendamiseks tuleb tõlgendada kompromisslepingut, kuna selles lepiti kokku, et vastastikuseid nõudeid rohkem ei ole. Küsimus on, kas kompromisslepingut saab tõlgendada nii, et tädi vend loobus sisuliselt ka laenulepingust tulenevatest nõuetest. Sellele küsimusele tuleb meie hinnangul vastata jaatavalt. Nimelt pidi tädi vend kompromissi sõlmimise ajal teadma, et Teie mõistate kompromisslepingut just nii, et KÕIK nõuded on lõppenud. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Siit tulenevalt tuleb tõlgendada kompromisslepingut selliselt, et kõik pärandvarast tulenevad nõuded on lõppenud, sh ka laenulepingust tulenevad nõuded.
Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et laenulepingust tulenevad nõuded olid loovutatud inkassole. Võlgnikku, st Teid sellest loovutusest ei informeeritud. Te ei teadnud, ega pidanudki teadma, et nõue on loovutatud. VÕS § 169 lg 2 sätestab järgmist: kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu (antud juhul kompromisslepingu sõlmimine) või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga (st tädi vennaga) ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.
Eeltoodust järeldub, et kuna Teie ei teadnud ega pidanudki teadma kompromissi sõlmimise ajal loovutamisest midagi, tuleb kompromiss lugeda kehtivaks ka laenulepingu suhtes. Seetõttu tuleb lugeda laenuleping lõppenuks poolte kokkuleppel ja Te pole kohustatud inkasso nõuet täitma.