Perekonnaõigus

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Tere!
Kahjuks tuleb tunnistada, et ainus õiguslikult korrektne viis endise elukaaslase käest korteri valduse väljanõudmiseks on pöörduda kohtusse. Eelduslikult on endise elukaaslase valdus algselt tekkinud õigusliku aluse ehk Teie nõusoleku tulemusena ning valduse ebaseaduslikust peate tõendama ikkagi Teie. Enne kohtusse pöördumist peaksite teda kirjaliku taasesitamist võimaldamas vormis teavitama, et soovite ta korterist välja kolimist kuna tal puudub selleks õiguslik alus. Positiivse kohtuotsuse korral võite nõuda ka hüvitist võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete alusel. Võtke palun telefoni teel ühendust- selten Teile pikemalt.
Lugupidamisega,
Sven Kavald

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo

Tegemist on kolme eraldi küsimusega ja vastan neile ükshaaval.

1) Kahjuks ei ole kirjas, kuhu välisriiki on lapse emal soov elama asuda. Euroopa Liidu piires on ema kolimine lapsega märksa lihtsam kui mujale. Kohus arvestab lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra määramisel paljusid erinevaid asjaolusid – püüdes eelkõige lähtuda lapse huvidest, mitte kummagi lapsevanema huvidest. Kindlasti on oluline see, kes kui palju on lapsega seni tegelenud, milline on lapse elukeskkond praegu ja millisesse keskkonda ta satuks.

Tihti on kaalukausil lapse harjumuspärane keskkond ja seega kui üldse midagi ette saab võtta, siis kohe. Sest kui lapse ema on juba lapsega ära kolinud ja laps on tükk aega teises keskkonnas elanud, siis teda jälle tema harjumuspärasest keskkonnast välja rebima üldjuhul ei taheta hakata.

Kolimise takistamise võimalus on anda kohtusse lapse elukoha määramise avaldus koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtumenetluse ajaks. Kohus võib selle rahuldada, aga võib jätta ka rahuldamata.

2) Küsimus on komplitseeritud. Vabaabielu võib käsitleda teatud juhtudel seltsinguna ja mingi võimalus on, et läbi kohtumenetluse õnnestuks tõendada, et osalus firmas on seltsinguvara. Kui reaalne see on, see sõltub konkreetsetest asjaoludest, mille hindamiseks on liiga vähe informatsiooni.

Reaalselt suurem võimalus on see, et kehtiv perekonnaseaduse § 14 lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

Kui ettevõtte väärtus on kasvanud üksnes ettevõtte enda hea tegevuse tagajärjel, siis see arvesse ei lähe. Kui mees panustanud oma tööd või rahalisi vahendeid abielu ajal ettevõttesse ning ettevõte on läbi selle kasvatanud oma väärtust, siis on võimalus, et kohus naise nõudmisel loeb osaluse kas osaliselt või täielikult ühisvaraks.

3) Probleemi lahendamiseks on mitmeid erinevaid variante – enamasti ei ole ükski neist väga hea, vaid kehvadest tuleb valida antud olukorras parim. Lähtun vastuse kirjutamisel sellest, et mõlemad on ka laenu kaastaotlejad (kuivõrd küsimus on selles, kelle kanda jääb pangalaen).

Kõige lihtsam variant on selline, et üks pooltest võtab üle kohustuse panga ees ja saab endale terve korteri. Kas see sellisel kujul võimalik on, sõltub eelkõige sellest, kas pank on nõus pangalaenu ümber vormistama ühe isiku nimele ja muidugi ka sellest, kas üks pooltest tahab tervet korterit endale. Kes kellele kui palju kompensatsiooni maksab, sõltub sellest milline on laenujäägi ja korteri turuväärtuse suhe käesoleval hetkel (arvestades kinnisvara hindasid võib olla laenujääk ka tunduvalt suurem kui korteri turuväärtus) ja kuidas pooled kokkuleppele saavad. Kui pank nõusolekut ei anna ühe poole vabastamiseks laenukohustusest, siis on võimalik vähemalt omavahel sõlmida sellekohane leping, aga see kehtib üksnes poolte omavahelises suhtes, mitte suhtes pangaga.

Veel on võimalus, et asi ikkagi müüakse maha ning kui laenujääk on suurem kui korteri turuväärtus, siis puuudu olev summa tuleb pooltel pangale (tõenäoliselt kõrge intressiga tagatiseta laenuna) mõne aasta jooksul ära tasuda. Kui laenujääk on väiksem kui müügihind, siis pooled jagavad omavahel müügihinna ja laenujäägi vahe.

Kui pooled mitte midagi ei tee, siis jääb kummalegi tema kaasomandiosa ja mõlemale ka kohustus panga ees solidaarvõlgnevusena. Mis tähendab, et mõlemad solidaarselt vastutavad panga ees kogu võla ulatuses (mitte poole võla ulatuses). Pank arvestab seda, kellelt on lihtsam raha kätte saada ja võtabki üldjuhul sellelt. Aga see, kes pangale tasub ära kogu pangalaenu võib teiselt poolelt nõuda tasutud pangalaenust poole kinnimaksmist.

Poolte omavaheliste rahaliste kohustuste jagamisel kummagi maksejõulisus läheb arvesse vaid niivõrd, et lähtudes sellest tuleb välja töötada võimalik ja toimiv lahendus konkreetses olukorras (kes ikka ei jaksa pangalaenu tagasi maksta, selle ettepanek, et ta maksab edasi üksinda pole tõsiselt võetav).

Leidmaks keerulises olukorras kõige rohkem pooli rahuldavat lahendust, soovitan pöörduda juristi poole arutamaks läbi kõiki võimalikke variante, et seejärel otsus langetada.

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo

Tere
Ühisomandi ja kaasomandi erinevused on üsna põhimõttelised ja erinevad situatsioonid lahenevad ühisomandi ja kaasomandi puhul erinevaid teid pidi. Aga tavaliselt ei ole lõpplahendite puhul inimestele väga palju vahet, kas tegemist on ühisomandi või kaasomandiga. Vahe võib olla vaid ajas – enamasti tuleb ühisomandi puhul kõigepealt ühisomand jagada (kaasomandiosadeks) ja siis saab asjaga edasi minna.

Peamised erinevused:
Ühisomand on tervik, mis on korraga võrdselt mõlema oma, nii et kummalegi pole sellest eraldatud tükki. Ühisomandit saavad võõrandada üksnes mõlemad ühisomanikud koos.

Kaasomand on tervik, millest kummalgi on oma tükk (ka siis kui seda ei ole võimalik reaalselt eraldada). Kaasomandiosad võivad olla võrdsed, aga võivad olla ka erineva suurusega (nt vastavalt sellele, kes panustab omafinantseeringusse rohkem või kes maksab pangalaenu). Kaasomandiosa saab vabalt võõrandada ja selleks ei pea olema teise kaasomaniku nõusolekut (iseasi on muidugi see, et ega ei ole eriti lihtne müüa mõttelist osa korterist). Müügi puhul, on teisel kaasomanikul küll seadusest tulenev ostueesõigus, aga näiteks kinkida saab oma kaasomandiosa nii, et teine kaasomanik ei saa mitte midagi selle takistamiseks teha (laenuga ostetava korteri puhul on tavaliselt igal juhul vaja panga nõusolekut).

Kui pooled tulevikus tülli lähevad ja üks pooltest soovib korterist oma osa kätte saada ning teine ei ole nõus korterit tervikuna maha müüma, ega ka teise poole osa ise välja ostma, siis ühisomandi puhul tuleb läbi viia kohtulik ühisvara jagamine ja kaasomandi puhul esitada kohtusse nõue kaasomandi lõpetamiseks.

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Elatisabi on mõeldud ajutiseks riigipoolseks abiks last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise
eest hoolitsevale vanemale. Kui üks vanem ei täida lapse ülalpidamise
kohustust, on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtu poole kas:
1. maksekäsu kiiremenetluse avaldusega või
2. hagiavaldusega
Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päevamääraks on 1/3
lapsetoetuse määrast. Elatisabi makstakse ainult üks kord ning riik maksab
elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem
tagasi.
Alates 1. jaanuarist 2009 saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi nii võlanõudes
kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu.
Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E-toimiku kaudu esitatav avaldus
tuleb digitaalselt allkirjastada. Elatise nõudmisel maksekäsu kiirmenetluses ei
pea tasuma riigilõivu.
Avalduse saab esitada juhul, kui:
• elatist nõutakse alaealisele lapsele;
• vanem, kes peab elatist maksma, on kantud lapse sünniakti;
• elatise suurus, mida nõutakse, ei ületa 3000 krooni kuus.
Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus teisele vanemale
ettepaneku maksta elatist Teie poolt nõutud suuruses. Makseettepaneku saanud
vanemal on õigus makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal
kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul esitada vastuväide, kui ta ei nõustu
elatist nõutud suuruses tasuma.
Kui vanem vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu ja kohustab teist
vanemat elatist tasuma. Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab maksekäsu
täitma viivitamata (erandjuhtudel võib kohus vanema põhjendatud kaebuse korral
maksekäsu tühistada). Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite,
lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Kui vanema majanduslik olukord või
lapse vajadused suurenevad, võib nõuda elatise suuruse muutmist üksnes
hagimenetluses.

Vastab: jurist Helen Pahk, Helen Pahk Õigusbüroo

Tere, kahjuks ei saa ka 20 aastat kestnud kooselu abieluks nimetada, kui puudub seda kinnitav abielutunnistus. Perekonnaseadus teie varalisi suhteid ei reguleeri, kuid siiski oma panustatud vahendite tagasinõude õigust reguleerib võlaõigusseadus. Kui suudate tõendada oma panust (tõendatud kulutused) sellesse korterisse, saate nõuda üleantud tagasi alusetu rikastumise sätete alusel kohtu kaudu, mitte näiteks ühisvara jagamise nõudega.
Kui mees on lapse isana sünniakti sissekantud, siis jääb Teil vaid esitada hagiavaldus kohtule elatise nõudes, lastega seonuv on reguleeritud perekonnaseadusega küll, sõltumata, kas olete abielus lapse isaga või mitte. Elatisenõue on riigilõivuvaba. Lugupidamisega, Helen Pahk