Võlaõigus

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Tere!
Tänan Teid pika ja põhjaliku olukorda kirjeldava kirja eest. Andmaks lõplikut hinnangut Teie küsimustele oleks ilmselt vajalik tutvuda kinkelepinguga ja seal sõnastatud tingimustega. Siiski- kui kinkelepingu ainukeseks tingimuseks on see, et Teie emal on õigus talus elada ning majutada elumajas peale enese veel ühte sugulast, siis Teil kui kinnisajsa omanikul on täielik õigus elumajas remonti teha ning paigutada ka sugulane ümber elumaja teistesse ruumidesse. Seda sellisel juhul, kui kinkelepingus pole täpsustatult määratletud elumajas asuva ning sugulasele elamiseks mõeldud ruumi. Teisele küsimusele vastates: kui kinkelepingus ei olnud kirjas, et Teil kinnisasja omanikuna ei ole õigust elumajas elada, siis on Teil sellekohane õigus täiesti olemas. Pealgi võite kindlasti majas igapäevaselt elada ka ema nõusolekul. Kuna kinkeleping on Teie ja Teie ema vaheline leping, millega Teie saite kinnisasja omanikuks, siis sugulasel siin tegelikult mingit sõnaõigust pole.
Probleemi peatsele lahenemisele lootes!
Lugupidamisega,
Sven Kavald

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Austatud küsija

Ka sellisel moel on võimalik maksetingimusi sõnastada. Seadus ei sätesta siin mingeid erinõudeid - oluline on, et lepingupooled saaksid ise aru, kuidas maksmine peab toimuma.

Teie nimetatud sõnastusele soovitaksime lisada täpsustuseks:
1. mis kuust alates hakkab maksmine,
2. mitmendaks kuupäevaks peab toimuma tasumine.
Näiteks oleks parem selline sõnastus: "Tasumine toimub 12 kuu jooksul 1000 kr kuus alates lepingu sõlmimisele järgnevast kuust. Tasumine peab toimuma hiljemalt tasumise kuu 15. kuupäevaks."

Kui ülaltoodud täpsustused puuduvad, siis tuleb maksta alates lepingu sõlmimise kuust, kusjuures esimene makse peab olema tehtud hiljemalt kuu viimasel päeval.

Edu soovides

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices

Rahaliste võlgnevuste kättesaamiseks on kiireim ning odavaim viis algatada maksekäsu kiirmenetlus. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud
kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja
väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes
nõuetes. Alates 1. jaanuarist 2009 lahendab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi
Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asuv maksekäsukeskus kuhu saab maksekäsu
kiirmenetluse avaldust nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes
elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt
tuleb tasuda riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte vähem kui 750 krooni ning
mitte rohkem kui 20 000 krooni. Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud
andmed, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tasuda väidetav võlg makseettepaneku
kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal
kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet
põhjendatuks, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide makseettepaneku
kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal
kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui võlgnik nõutud summat ei tasu või
tähtaegselt vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu võla
sissenõudmise kohta. Võlgnik peab maksekäsu täitma viivitamata (erandjuhtudel
võib kohus võlgniku põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada). Kui
võlgnik esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja
edasi hagimenetluses. Kui Te olete taotlenud võlgniku vastuväite korral
menetluse lõpetamist, siis menetlus lõpetatakse.

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo

Üürileandjal on üürilepingust tulenev pandiõigus ning see kehtib tõesti ka eluruumide üürilepingute korral. Üürileandja pandiõigus tekib üürilepingu jõustuma hakkamise hetkest ning selle tekkimiseks ei pea olema üürilepingus kokkulepet pantimise kohta.

Üürileandja pandiõigus annab üürileandjale õiguse - kui üürnik ei tasu kokkulepitud korras üüri - korraldada avalik enampakkumine ja võõranda mõni üüritud kinnisasjal asuv vallasasi. Sealjuures võivad teatud juhtudel võõrandatud saada ka üüritud pinnal asuvad, aga üürnikule endale mitte kuuluvad asjad.

Pandiõigus ei laiene kindlasti kogu üürniku varale. Tegemist peab olema konkreetsel üüripinnal asuvate vallasasjadega ja need peavad olema kuidagi üüripinna kasutamisega seotud asjad (mööbel, tehnika jms)
Pandiõigusega on tagatud jooksva aasta üürinõuded, sellele eelneva aasta üürinõuded ning ka hüvitisnõuded.

Pandiõiguse teostamisel on siiski hulk piiranguid. Näiteks tuleb veenduda, et võõrandatavale asjale tohib üldse sissenõuet pöörata. Lisaks sellele tuleb asja müük korraldada rangelt seaduse nõudeid järgides avalikul enampakkumisel jne-

Enne üürileandja pandiõiguse teostamist tasuks piirangute ja nõudmiste osas küsida täpsemalt nõu, et üürileandja ei satuks olukorda, kus hoopis tema suhtes võidakse esitada kahjunõue üürniku poolt.

Vastab: jurist Mihkel Leesment,

Seadmete rentimisel jäetakse tõesti tihti tähelepanuta, et rentnik võib oma äri ajada samuti üüritud ruumides. Kui nüüd rentniku ettevõte satub majandusraskustesse ja jääb ruumide üüri võlgu, võib üürileandja kasutada seadusjärgset pandiõigust ning ruumide sisustusse või kasutamise juurde kuuluva vara kinni pidada. Seejuures pole oluline, kellele see vara kuulub, kas võlgnikule endale või mõnele kolmandale isikule. Oluline on vaid see, kas üürileandja teadis, et ruumides asuv vara kuulub kolmandale isikule või ei teadnud. Kui ei teadnud, on pandiõiguse teostamine õiguspärane ning halvemal juhul võib viia kinnipeetud vara müügini enampakkumisel.

Selliste probleemide vältimiseks peab vara rendileandmisel tegema kindlaks, kus on vara kasutamise koht ning kas see on samuti üüritud/renditud või mitte. Kui selgub, et rentnik kavatseb hakata renditud vara kasutama üüritud ruumides, tuleb välja selgitada, kes on ruumide omanik ehk üürileandja. Edasi on vaja üürileandjat teavitada, et üüritud ruumides hakkab paiknema teile kuuluv vara, mille olete andnud üürnikule rendile. Selliselt käitudes kindlustate juriidiliselt korrektse võimaluse oma vara tagasisaamiseks juhul, kui rentnik läheb pankrotti.

Ei ole üheselt selge, millised on seadmete omaniku õiguskaitsevahendid, kui siiski on üürileandja teile kuuluvad seadmed kinni pidanud ja enampakkumisel võõrandanud. Oleme seisukohal, et sellises olukorras tuleks tunnustada vähemalt seadmete omaniku nõuet üürileandja vastu VÕS alusetu rikastumise sätete alusel (nt VÕS§ 1037 lg 1). Sellise nõude olemasolu on möönnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-8-08. Kui aga üürileandja on rikkunud pandiõiguse teostamise või enampakkumise korda, tuleks tunnustada ka lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet tema vastu.