Asjaõigus


Sven Kavald

jurist

Büroo: Edisson Law Offices
Haridus: Tartu Ülikooli Õigusinstituut, bakalaureuse kraad õigusteaduse erialal
Valdkonnad: Asjaõigus, võlaõigus, tööõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, äriühingud, pankrot ja saneerimine, maksuõigus, väärteod, kohtumenetlus, rahandus ja kindlustus, haldusõigus, liiklus ja transport
Pikem tutvustus

Ingrid Tomson-Kärner

jurist

Büroo: SG Õigusbüroo
Haridus: Tartu Ülikooli Õigusinstituut, õigusteaduste magister
Valdkonnad: Asjaõigus, võlaõigus, tööõigus, perekonnaõigus, korteriühistud, äriühingud, pankrot ja saneerimine, kohtuvaidlused
Pikem tutvustus

Agu Rillo

jurist

Büroo: Tartu Korteriühistute Liit
Haridus: Tartu Ülikooli õigusteaduskond, üliõpilane
Valdkonnad: asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, äriühingud, korteriühistud, haldusõigus, tööõigus
Pikem tutvustus

Mõiste

Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand. Samuti omandit piiravaid teiste isikute õiguseid nagu naabrusõigused ja servituudid. Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus.

Märksõnad

Hüpoteek
Käsipant
Kommertspant
Muud registerpandid
Väärtpaberite pant
Ehitise kui vallasasja pant
Pandiõiguse tekkimine ja lõppemine
Ainuomand ja ühine omand
Kaasomand ja ühisomand
Korteriomand
Kinnisomand
Naabrusõigused
Heauskne omandamine
Valduse tekkimine ja lõppemine
Pärija valdus
Abikaasade valdus
Juriidilise isiku valdus
Valduse ja omandi kaitse
Reaalservituut
Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus
Reaalkoormatis
Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus
Ostueesõigus

 < 1 2

Asjaõigus
17.06.2009

Küsimus: suusõnaline kokkulepe


Minu vabaabielus olev abikaasa ostis 2002 a.sõbraga kahepeale kinnistu laenuga, kusjuures kinnistu kirjutati alguses sõbra nimele. laenusumma (7500.-) maksid mõlemad pooleks. minu abikaasal oli sõbraga kokkulepe, et kinnistust üks osa(lagunenud hoonetega) kuulub talle ja ta alustas seal oma maja ehitust. et eraldi kinnistust tükki välja mõõta, oleks pidanud kõik kogu laenu osa ära tasuma. minu abikaasa tasus lisaks laenusummale veel osade kaupa sõbrale niinimetatud "oma krundi" eest. 2007 a alguses oli sõbral hädasti raha vaja suure Venemaa projekti jaoks ja ta otsustas oma osa maha müüa kiiresti, eelnevalt pakkudes minu abikaasale, kellele summa 1,5 milj oli liiga suur. sõber müüs selle kolmandale sõbrale, kusjuures mingit notariaalselt kinnitatud tehingut ei tehtud, oli väga heade sõprade omavaheline suusõnaline kokkulepe. tehingu ringivormistamine seisis laenu tagasimaksmise taga, ehk sõber,kes müüs oma osa ära, pidi ise kogu laenujäägi(380000.-) panka ära tasuma ja seejärel ringi vormistama minu abikaasa nimele. juulis 2007 läks sõber Venemaale(kes oma osaluse maha müüs) ja kokkulepe jäi, et tuleb tagasi ja vormistavad tehingu ära. juhtus nii et sõber sai Venemaal surma ja kogu tema vara läks naisele ja pojale. naine teadis et minu abikaasa oli osanik kinnistus, mille nad kahepeale algselt ostsid, aga et mees jõudis vahepeal oma osa maha müüa, seda ei teadnud. minu abikaasa ja see kolmas sõber, kes ostis selle poole kinnistust, rääkisid sõbra naisega ja informeerisid teda tehingust. sõbra naine ütles et tema ei kirjuta ennem mingit kinnistut kellegi nimele kui poeg saab 18(oleks saanud märts 2009), aga pangalaenu makseid oli ju ikkagi vaja tasuda, sest tegelikult oleks pidanud seda tegema ju sõber kes surma sai. minu abikaasa ja kolmas sõber lubasid sõbra naist aidata pangalaenu tagasimaksete osas ja maksid ise kõik need kuud kuni 2009 a jaan kaasaarvatud osaliselt sulas ja osaliselt ülekandega(enamus ikkagi sulas). kui sõbra poeg sai 18 teatas naine et tema tahab milj saada ja palkas endale juristi. juristi juures läbirääkimistel vastas naise jurist, et need tehingud mis olid enne naise mehe surma ei ole kehtivad, kuna teda enam ei ole ja kehtivad ainult need mis on olnud pärast mehe surma. kas minu mehel ja tema sõbral on üldse mingit lootust, või tõesti tulebki tasuda see summa mille ta nõuab. kuna pank pidid ähvardama kinnistu käest võtta ja kiiresti tuleb leida raha mida tasuda talle. kas elektriarvete lepingud ja prügiveo lepingud, mis olid tehtud minu mehe nimel ja tema tasus nende eest, ei ole võimalik kuidagi kasutada.?üldse mis võimalused sellisel puhul on?

Vastab: jurist Sven Kavald, Edisson Law Offices


Tere! Esiteks tuleks öelda, et lootust on kindlasti ! Kuigi probleem on keeruline, siis mingit ettemääratud kindlat lahendit on väga raske prognoosida seni kuni ei ole jõustunud sellekohast kohtuotsust. Juristi väide sellekohta, et tehingud mis olid tehtud enne naise mehe surma ei ole kehtivad, kuna teda enam ei ole ja kehitvad ainult need mis on olnud pärast mehe surma, on täiesti alusetu ja asjakohatu. Kõigil mehe eluajal tehtud tehingutel on juriidilist kaalu juhul, kui õnnestub tõestada nende tehingute sisu. Samuti ei ole ettemääratud kaalu pangalaenu ülekannetel naisele ja makstud elektriarvetele ja prügiveo lepingutele, kuid kindlasti on need ühtedeks olulisteks võimalikeks tõenditeks kohtuvaidluse puhuks. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et soovitan Teil võimalusel palgata jurist ning hakata selle asjaga viivitamatult tegelema ning et saada seejärel juba täpsem õiguslik analüüs ning seejärel prognoosida kohtusse pöördumise ja edu saavutamise võimalikust!

Lugupidamisega,
Sven Kavald
jurist

Asjaõigus
23.05.2009

Küsimus: ühiselt päritud maja jagamine


Pärijad said kahe peale päranduseks maja. Üks pärijatest elab seal sees oma perega, teine elab mujal. Kuna omavahelised suhted pole kõige paremad, siis teine pärija maja kasutada ei saa ja talle on jäänud ainult maamaksu tasumise rõõm. Küsimus on, et kas ja kuidas saaks teine pärija oma osa ära müüa või selle eest mingit kompensatsioonigi?

Vastab: jurist Ingrid Tomson-Kärner, SG Õigusbüroo


Pärimisel saadud maja eelpooltoodud näites on kaasomandis isikute vahel. Kaasomandis olev vara on teoreetiliselt vabalt võõrandatav – ehk oma osa võib müüa igal ajal. Iseasi on see, et ei ole eriti lihtne ostjat leida kaasomandiosale majast, mida kasutab teine kaasomanik, kes seda teistel kasutada ei lase.

Võimalusi muidugi on – alustades läbirääkimistes naabritega, kes ehk tahavad oma krunti suurendada (juhul kui see võimalik on) kuni kokkuleppimiseni teise kaasomanikuga, kes siiski ehk ise ostab teise poole majast ära, et tal oleks võimalus oma kodus edasi elada.

Alati jääb veel võimalus pöörduda kohtusse nõudega kaasomand lõpetada. Sellisel juhul on teisel kaasomanikul (kes ehk seni polnud väga aldis läbirääkimisi pidama) ikkagi võimalus osta endale ka teine pool majast. Ning kui see lahendus ei toimi, siis ühe võimalusena pannakse kinnisvara tervikuna müüki ja kumbki pärijatest saab müügihinnast oma osa, vastavalt kaasomandiosa suurusele.

 < 1 2